Gertu Soosaar

Restaureerimisega olid minu esimesed kokkupuuted juba väiksena. Vanaisa kõrvalt nägin puidu restaureerimise maailma ja ema kõrvalt õppisin kuidas koduste vahenditega ära räsitud nukk taas uueks muuta. Viimane oligi see mis mind Pallase seinte vahel tõi, kui olin silmitsi otsusega, kas jääda Inglismaale või õppida midagi mille vastu mul väike huvi on. 

 

See väike huvi on süttinud hetkel metsikuks kireks seda nii konserverimis kui restaureerimis valdkonnas. Antud valdkond on nii palju rohkem kui millegi kiirelt korda tegemine. Isiklikult toetan terviku loomist tuginedes minimaalse sekkumise ja  tagasipööratavus filosoofiale. Kuid iga objekt on erinev ja vajab subjektiivset suhtumist ja lahenduskäiku vastavalt selle otstarbest. 

 

Kõrgem Kunstikool Pallas on lasknud mul tõsisemalt ning süvitsi keskenduda konserveerimis ja restaureerimis  maailma probleemide optimaalsete lahenduste leidmisele ja vastavate teadmiste omandamisele. Lisaks on Kõrgema Kunstikooli Pallase Üliõpilasesindus õpetanud olema tiimi mängija seda nii liikme, juhiabi kui ka juhi rollis, samal ajal säilitades kaine mõistus ning  kriitiline otsusevõime.